Tatari kogukond on Eestis elanud juba üle sajandi, olles siia rännanud 19. sajandil, kui tekkis Venemaal inimestel võimalus ringi liikuda. Tuldi siia kauplema mitmete riide- ja karusnaha kaupadega. Juba 17. sajandil jäid nii mõnedki tsaariarmees teeninud sõdurid siia elama ja tõid pered kaasa. Kes poleks kuulnud Tatari tänava asumist ning Väike - Kompassi piirkonnas elavatest tatarlastest.
Tatarlased on väga perekesksed ja seetõttu käidi läbi oma kogukonnas ning abielluti oma rahvusest inimestega. Tähistati pereringis mitmeid usupühasid ja peresündmusi ning alati valmistati tatari toite. Tatari köök põhineb suuremas osas soojal lihatoidul ning mitmesuguste küpsetiste valmistamisel. Lähtudes islami usust ei kasutata sealiha, vaid toitu valmistatakse veise-, lamba- ja kanalihast. Palju on lihatäidisega pirukaid ja magusaid küpsetisi.
Kes kunagi on kokku puutunud tatari perega, siis kindlasti on teda kostitatud lihapirukate e. päramätsidega. Need on pärmitaignast valmistatud lihapirukad, mida praetakse õlis ja süüakse hapukoorega. Samuti on meie rahvustoiduks pelmeenid. Kustumatu maitseelamuse jätab tatari pulmakook tsak-tsak, “kurepesad”, umak ja ötšbotšmak.
Kui hakkasin mõned aastad tagasi rohkem huvi tundma oma rahvustoitude suhtes, otsides tatari rahvusköögiga söögikohta, siis selgus, et midagi sellist polegi siin. Avastasin, et lähim koht, kus pakutakse päramätse on Tamperes, ühes väikeses einelas.
Kogu köögikunst oli jäänud perede ringi ja nüüd kui paljude emad on läinud juba manala teele, siis järsku enam ei olnudki kellelt küsida. Õnneks on praegu meil mõned toredad prouad, kes on olnud valmis meid viima kurssi tatari toitude valmistamisega. Oleme teinud vahvaid ühiseid toiduvalmistamisi ja nende käigus värskendanud enda oskusi.
Siit tekkis ka mõte jagada neid oskusi teiste eestimaalastega ja õpetada lihtsaid ja maitsvaid meie - tatari - toite.